Kurna kuused

Neid Kurna kuuski vaatasin juba ammu, paar aastat tagasi käisin lausa sealkandis jalutama ja suurt kuhugi ei jõudnu. Siis aare puhkas, aga ikka hoidsin tal silma peal. Nüüd mingil nädalavahetusel tegin oma mugust sõbrannaga otsa lahti. Ilus oli olla ja sügis näitas oma kaunimat poolt. Igavesti vahva kulgemine oli. Lõpuni ei proovinudki kulgeda, igasuguseid väljakutseid ju vaja täita ja multit mul sel päeval polnud kohe mitte vaja. Täna sain töölt varem plagama, võtsin kutsa kodust kaasa ja tulime taas siia kuuskede vahele õigeid kuuski otsima. Golfareid lausa ei näinudki, kuid ühte kuulsin kuskil läheduses. Kuigi ma ise kettagolfi ei mängi, siis nii mõnelegi rajale sattunud, aga niisugust trepiga lõppu polnud seni veel kohanud. Lahe. Hästi mõnus pealelõuna oli, jalutasime kohe rohkem kui aarde leidmiseks vaja oleks olnud.
Tänud peitjale selle ülimalt toreda multi eest, niisuguseid kohe võiks rohkem olla.

"Hiljemalt juulis" - täna on juuli viimane päev :P Jälle üliõpilase mentaliteet :D Käisin öösel 2-st 5-ni Kurnas taastamisoperatsioonil. Eks need asjad võtsid aega, ja hoolimata kellaajast, tõmbasin vahepeal isegi Üksiku Rüütli piduliste tähelepanu, õnneks otse tegudel vahele ei jäänud. Igatahes nüüd võiks justkui taas kogu komplekt taas päris kättesaadav olla.

Mis siis muutus:

1. Algpunkt nihkus 24 meetrit, mahavõetu asemel palju madalama kuuse päris madalate okste vahele, suurus endiselt väike, kuid jätkamiseks on vajalik nutiseade + internet. Uus algkoordinaat: 59°20.375', 24°50.877'


2. Seekord jäi 100% nagu oli. Tsipake väsinud, aga vägagi loetav. Lugege siis ikka algusest lõpuni :o)


3. Uus, kõrvaga kuuldamatu, kuid nüüd roostevaba imitatsioon.


4. Mina ei muutnud mitte midagi, ehkki vahepealsete mugumuudatuste tõttu on nüüd number osaliselt kaetud. Noh, vähemalt Ajutesti leidnutele see kohe kindlasti mingit probleemi ei tekita.


5. Pisivärskendus vaid, muidu nigu vanasti.


6. Enim aega nõudnud täisvahetus. Koordinaat ja loogika on 100% sama, ma väga palun toimetada siin algkoordinaatidelt saadud juhiste kohaselt! Mistahes alternatiivlahendused võivad kaasa tuua aarde kättesaamatuks muutumise. Lähema kuu aja jooksul võib lisaks teravale silmale siin aidata ka üks muu meel.


7. Kõik ok, ainult pisike värskendus.


8. Lõppaare on nüüd väga igav (vabandust!) ja mitte sugugi enam see, mis vanasti. Asukoht sama, aga suuruseks mikro ja mingit erilahendust enam sinna teha ei tahtnud. Esiteks, tekkis parki kettagolfarite mängumaa (kes oma kettaid alalõpmata ka rajalt kõrvale lennutavad), teiseks kahte unikaalset originaalelementi pole tänapäeval enam sugugi nõnda lihtne soetada. Võta oma kirjapulk kaasa.

Mis veel muutus:

1. Aardekirjeldus


2. Aarde suurus ja peidukoha raskusaste (statistikud võibolla huvituvad)


3. Parkimiskoht GC lehel (kogemata oli sinna sattunud vale koordinaat)


4. Mõisapark - see ikka iga aastaga üha areneb seal, aarde esimesed leidjad ei kujuta ettegi!

Kuna arhiivikoll passib ukse taga, siis käisin end Kurnas kuuskede hetkeseisuga kurssi viimas :o) Alguspunkt oli täitsa maatasa tehtud, seal ei paistnud küll enam midagi. Lõppkonteiner oli olemas, aga vales kohas ja väga nigelas seisus - võtsin kaasa, hetkel logida ei saa. Lisaks oli kadunud üks vahepunkt, kõik ülejäänud senini säilinud - pisut värskendada võiks küll.

Alguse koordinaat tuleb muuta, sinna hangin väiksema konteineri võibolla Lauri viimase aarde juurest. Lõpu koordinaat kõlbab endiselt, kuid püsimise huvides peab suurus vististi muutuma, sellega seonduvalt siis ka eriteostus asenduma igava logitopsiga. Eks paistab, mis ja täpselt. Igatahes on kindel soov taastada. Võibolla jõuab juunis, aga hiljemalt juulis.

Antud aarde karp oli laiali mööda maapinda, aga karp ise korras. Küll vajab aare hooldust kuna logiraamatut sees hetkel karbis pole ja kogu sisu ka selline väga väsinud kuna on nähtavasti tükk aega looduse käes olnud. Panin karbi tagasi kus oletasin, et peidukas oleks võinud olla.

Linnukesed siristasid, et lihtne leid, aga meil jäi sel korral lõpus aare leidmata.

Selle seikluse läbimine võttis aega lausa kaks päeva. Poole peal jooksis asi ummikusse. Kodus rahulikult aretasin puuduolevad numbrid välja. Hommikul kiiresti veel ühe numbri hankisime ja võiski aaret otsima asuda. Peokingaga ei soovitaks veel pargis ringi liikuda. Kohati päris jõhker muda, ketaste loopimine ei tee olukorda paremaks. Tundus, et konteiner ei olnud päris originaalkohas. Sellest hoolimata aardega kõik korras. Peitjat teavitatud. 1028. Aitäh!

Õnneks discgolfi võistlusel oli parajasti paus ja kedagi ei seganud. Ja aaregi sai enne tagasi pandud, kui rahvas seal liikuma hakkas. Tänud peitjale aarde eest.

Logisin discgolfimängu ajal aardest mööda jalutades.

Päris kaua on oodanud need kuusekesed. Täna saabus lõpuks päev, kus mul oli vaim valmis ja Margus oli nõus kaasa kõmpima. Ja võin öelda, et nalja meil sai ning , et kuuski jätkuks rohkemaks, sai mitut kohta ka mitu korda külastatud. Ühes vahepunktis leidsime näiteks traadijupi.Nali naljaks, lugesime sealt välja igasuguseid numbreid ja lausa nii hästi, et see viis meid ülejärgmisse punkti. Kirjeldus aga ei klappinud , nii et otsisime üles ka eelmise punkti. Siis käisime veelkord eelmises punktis ja veel järgmises punktis ja siis lõpuks kolm ja pool tundi hiljem leidsime ka aarde.
Väga põnev lahendamine oli. Tänud peitjale aarde eest ja Margusele seltsi eest

Külastasime kõiki Kurna omanäolisi kuuski mis varjasid infot mille abil jõudsime logiraamatuni. Mina tänan.
PS Ei olnud üldse mitte kurnav

Seiklus nimega Kurna kuused sai alguse pärast peavaluööd, kui tingimuseks oli, et saaks natuke jalutada, oleks suhteliselt linna lähedal ja oleks äge ka. Kurna kuuskede aare vastas nendele tingimustele väga hästi - nii kujutlustes kui ka päris reaalselt. Väga-väga-väga toredalt kokku pandud multi. Iga vahepunkt oli omaette pisike aare ja elamus, nõudis natuke nuputamist ja igas punktis oli midagi uut ning põnevat. Et justkui olekski igast punktist aarde leidnud, kuigi lõpuks läks kirja ainult üks. See oli üle põlve lumes sumpamisest ja kirumisest hoolimata, et säärised maha jäid, täiega väärt. Maha jäi muudki - see UV-lamp näiteks, mille spetsiaalselt laua äärele valmis panin ja mis mind sinna sama targalt ootama jäi. Siiski, see punkt, kus seda vaja, sai leitud ja tuvastatud päris ruttu. Ainuke, kus natuke kukalt kratsisime, oli siis, kui ühes punktis üks kinnitus katki läks ja me seda parandada ei suutnud. Süda muret täis, saatsime peitjale vabanduse ja püüdsime olukorda parimal võimalikul moel taastada. Tahaks süüdistada ilma, aga ju sai liigselt rabistatud ka. Pärast tuli välja, et me poleks parima tahtmise juures saanudki parandustöid teostada :) Peitjale veelkord vabandust ja suured tänusõnad toreda raja eest. Sääraseid otsiks ja leiaks veel ja veel.
P.S Ja muguoht on täiesti reaalne - neid kettaloopijaid leidus ka seal põlvini lumes :D

Päike paistis akna taga nii kutsuvalt, et pidi lausa kuskile jalutama minema. Nii võtsimegi suuna linnast välja, et end natuke tuulutada. Juba autot parkides saime aru, et väga rahulik siin piirkonnas täna pole, kuid lootsime, et kettalennutajate tipptund siiski pole veel saabunud. Esimesse punkti jõudsimegi täpselt siis, kui üks seltskond oma ketastega eemaldus. Nulli ümber tammudes märkasime esmalt põõsas kükitavat jänest ja minu esimene emotsioon oli, et "oi kui laheda vahepunkti Tunk siia korraldanud on". Aga enne kui jõudsime uurima hakata, kus see edasi liikumise info selle karvapalli küljes on, võttis "vahepunkt" äkki jalad alla ja kihutas uhkeid jänese haake tehes võpsikust välja ja üle lageda minema. Pidime ikka geopeituritele üles seatud punkti otsima hakkama. Oma teekonnal punktist punkti nägime muidki linde-loomi. Tiigil ujusid pardikesed, lõpp-punktis hüples meie ees matsakas konn ja pargis jalutas uhke seltskond Saksa lambakoeri. Vahepunktid olid kõik mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja puhtalt enda tähelepanematusest saime jalutada ka natuke edasi-tagasi, et autost vajalikke abikaid vahepeal tuua. Nii tore, et kõik punktid olid miski erilise kiiksuga, kunagi ei teadnud ette, mida sa täpselt otsima pead või kuidas sellele asjale nüüd läheneda. Õnneks suuri tagasilööke meil ei tekkinud ja umbes tunnikese möödudes oli kogu vajalik info käes ja suundusime lõppu. Kettalennutajaid oli nüüd juba palju rohkem ja ilmselgelt me nii mõnegi mängu segasime, kuid meie vastu oldi siiski aupaklikud ja keegi verbaalselt ega füüsiliselt meid korrale kutsuma ei hakanud. Lõpu teostus oli taaskord vaatamisväärsus ja imetlesime peale nimede kirja panemist seda veel mõnda aega. Väga lahe aare algusest lõpuni. Suur tänu peitjale!

Esmalt pean ausalt tunnistama, et ei olegi enne Kurna mõisa parki jalutama sattunud, kuigi olen siinkandis liikunud ikka kordi ja kordi. Ilus koht, mille taastamise nimel on kohalik kogukond kõvasti vaeva näinud. Tegelikult käisime Antiga siinset aaret otsimas kahel korral. Esimesel päeval sai aeg otsa ja nii me lõppu ei jõudnudki. Täna aga oli aega laialt, nautisime ilusat ilma ja nauditavat teekonda läbi vahepunktide võiduka lõpuni. Ühe vahepunkti juures tuldi meie juurde uurima, et kas on miskit abi tarvis. Nii me seal siis külavanemaga kohtusime ja temaga natuke geopeitusest jutustasime. Tal oli hea meel, et neil seal kuskil miskit peidus on :)

Oh need kuused, need kuused, need Kurna kuused :) ..juures, ees, taga, all, üleval :) :)

Super äge aare :) Aitäh peitjale siia kutsumast ja südamega tehtud aare eest!

Üliõpilase mentaliteet: hiljemalt septembris = septembri kõige viimasel õhtul :P Tegelikult mõned asjad võtsid päriselt aega ka ja nagu ikka, esines tagasilöökegi. Igatahes praegu on korras nagu Norras. Kapitaalsemat remonti nõudis lõppaare, kaduma läinud vahepunkt on nüüd taastatud, lisaks vajas veel üks vahepunkt uuesti tegemist, algus sai samuti värskendatud.

Lühiülevaade kohalikest arengutest ka. Mõisapark on viimaste aastate jooksul läbinud päris põhjaliku makeoveri. Üsnagi metsistunud võsa, kuhu aarde avaldumisel viis vaid paar kõrge umbrohu sisse tallatud rajakest, pöörati varsti pea peale, lükati rasketehnikaga laiad sihid sisse ning püstitati kettagolfi postid. Väheke hiljem tekkis tiikide vahele uus sild, sarnase stiiliga puitplatvorme tuli aja möödudes juurdegi. Radade äärde ilmusid mõned istumiskohad ja piknikuplatsikesed. Kui pahupidi pööratud maapind taas muru kandma hakkas, siis nägi kant välja juba nagu päris park. Kõik see meelitas kohale üha enam rahvast, tänapäeval on mõnikord Õlleköögi tee ääred tihkelt autosid täis. Eriti neljapäevaõhtuti kuiva ilmaga - siis kogunevad ümbruskonna taldrikute loopijad oma nädala jooksul tekkinud loopimisisu rahuldama :o) Kui selle nähtuse avastasin, neljapäevastest sündmustest ise veel midagi teadmata, siis kukkus karp lahti - nii mugurohkesse tsooni ma säärasel moel küll midagi peitnud poleks :oO Aga kuni püsib, seni las olla! Kusjuures tsiviliseerimistööd jätkuvad. Ka täna toimetas pargi kaugemas servas mitu ligi kümnetonnist masinat. Hoian end sihilikult pimeduses Kurna arenduskavade osas, täitsa isemoodi kogemus on seda tabula rasa jooksvalt avastada. Küllap satun siia veel üsna mitu korda, loodetavasti mitte alati hooldamismissiooniga :D Boonusena on ilmunud pargi teepoolsesse serva vabaõhunäitus puitskulptuuridest. Geopeiturid juba teavad, et looduse meelevallas on sääraste taieste säilivusaeg võrdlemisi piiratud, seega kunstilembesed, kiirustage!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Võtsin lõpu ja alguse ka hoolduseks kaasa, mõlemad vajaks kõpitsemist. Kõik peaks olema korras ja tagasi hiljemalt septembris.

Ega muud kui raputame tuhka pähe ja häbeneme... "Kaua veel?" on päris asjakohane küsimus. Julgeks ennustada, et praegusest tervet aastat vast ei kulu enam :P Viimane, suure tõenäosusega kadunud vahepunkt nõuab aega või käsitööd või mõlemat. Teiste vahepunktide olemasolus või puudumises veendun nädala pärast. Vaatame, vahest saab enne jõulu veel kuuskedest asjagi :o)

Hooldus plaani võetud teade 9.mai 2020. Sellest on nüüd mööda läinud 1 aasta ja paar kuud. Kaua veel?

Tulen tagasi siis, kui hooldus on tehtud. Hetkel jäin poole peal hätta ja mobiilis kirvetamine oli tüütu.

Leidsime kõik teised punktid üles, välja arvatud viimane (nagu nüüd tagantjärgi loen, siis seda ei saanudki leida). Ja no aaret ka ei leidnud. Pikem logi GC lehel.

Neid kuuski oleme vist paar aastat vähehaaval noppinud.Igakord kui on möödasõit oleme teinud väikse peatuse.Täna siis lõpuks lõppu.Aitäh!

Olümpiamängudele vahelduseks proovisime seda multit. Kuni kultuurini vedas täitsa välja. Sealt leidsime vaid moodsama olümpiamängu punkti. Kuna meil mingeid abivahendeid ka ei olnud siis küsisime iga mööduja käest vihjeid - kõik ju omad inimesed kes sündmuselt koju läksid. Kahjuks vihjed ka meid ei päästnud ja tuleb vist siiski järgmine kord uv lambi, magneti, peegli ja konksuga tagasi tulla.

Hooldus plaani võetud.

Aare leitud :) Oli üksjagu pusimist, O jäigi leidmata. Alguskoordinaatidel oleval kiletatud paberil olid eestikeelsel poolel lõpp-punkti koordinaadid puudu. Ingliskeelsel poolel ja kaasa võetavatel paberitel kenasti olemas (paberid on endiselt niisked). Kuna tegime pildi, siis algul ei märganud ja tuli tagasi vantsida ;) Mõnus otsimine ja tore jalutuskäik, täname!
PS: aardekarpi hoidev asi on kohe katki minemas.

Vot see tuleb küll nüüd uudisena, et eestikeelne info polnudki täielik ja lõpp-koordinaadid puudusid sootuks! Tõlgendasin viimast vahepunkti kui lõppu. Pole siis ime, et aare jäi eelmisel korral leidmata. Loodetavasti peitja parandab selle vea ja kontrollib samas kõikide punktide olemasolu ja täpsuse ka üle. Ka meil jäi vähemalt kõik leidmata ning pidime tuletama ja laiema pilguga ringi vaatama
Kahjuks pidin nüüd lõppu jõudmiseks natukene abi paluma. Konteineri leidsin maast, panin oma kohale tagasi.
Mulle väga meeldis selle aarde üldine idee, algus ja ka üks vahepealne osa, aga paberil oleva ümbritsevaga mitte kattumine viis küll motivatsiooni natukene alla.

Kuna ühest kohast ei olnud midagi kirjeldusele vastavat olemas, siis pidime tuletama hakkama. Mingi hetkeni läks hästi, aga lõpuvariantidest ei viinud ükski leiuni.
Alal on ka raietöid tehtud, ehk see mängis ka mitteleius rolli.

Otsisin kohta, kus lisaks jalutamisele ka priimusel kiiresti lõunasupp valmis teha ja Kurna oli igati sobilik selleks. Võtsin nullist ühe läbivettinud (kuid igati toimiva) juhise ja tegin pargis ka lõunapausi ära. Teine punkt läks hästi, teel sinna vaatlesin ka pardipaari kudrutamist, mida täiendavalt saabuv isane rikkuma ujus. Palju toredaid pilte sain sellest laialilennust. Kolmandas punktis tuli pärast mitmeminutilist peata olemist endale tuhka pähe raputada ja seejärel võis edasi sammuda. Kultuuri sai korralikult, lamp oli nõrk ja vihjeid ei andnud, seega sai pikalt seal jahedas kohas pilte vahtida. Lõpuks leitud abivahendist kasu ei olnud, järgmist punkti välja ei nuputanud, aga leidsin hoopis viimase vihjenumbri. Klapitasin koordinaadi kokku ja läksin lõppu - ega see üks puuduv number sellel alal suurt tähtsust omanudki. Karbi maskeeringuteip on veidi rohkem kui natuke lipendav. Püsib, kuid tundub, et päikesepaistel teibiliim sulab ja gravitatsioonile vastu ei pea. Hetkel veel siiski peab.

Tänu kutsumast, oli parajalt jabur multikas ja park oli igatahes äge.

Ajas näo naerule ja jalad said kah poriseks

Lõpu otsimine sai nii hästi ajastatud, et autost väljudes vihma enam ei sadanud ja alles peale uuesti autoga sõitma hakkamist, hakkas uuesti sadama. Kunagi alustades jooksis multi täitsa sujuvalt kuniks Exe ära väsis või noh tema kannatus ühe koha peal kaua olla katkes ning pooleli jäigi. (157) Aitäh!

Natuke leitu ja leidmata selgitamist ning olingi jälle siin tagasi. Seekord oli UV-lamp suurepäraselt abiks ja kõik loksus kenasti paika. Mõnus multi, mis tõmbab mõtte karbist välja ja naeratuse huulile. Ja muidugi vahva logiraamat. Tänan.

Vaatan oma mitteleiulogi, et andmeid sai kogutud juba 3,5 aastat tagasi. Õnneks oli õige vihik numbritega endiselt olemas ja ka mingi koordinaat ühe muutujaga kirjas. Kuna asukoht tundus üsnagi loogiline ja sellest ainsast muutujast miskit palju ei olenenud, siis teritasin oma kirve ära ja läksin kohale. Polnudki miskit teha kirvega, karp paistis kaugele silma. Numbrite kogumisest mäletan, et äge multi oli. Tänud!