Soldatiküla

Jah võib täitsa aru saada,et seal on olnud mingi küla moodi asum.Tänud peitjale!

Leitud väikese ühismatka käigus seminaripäeval. Tulime kohale hanereas üle luiteharjade. Väga tore tulek oli! Selgus, et mul on veel kolleege, kellele ma pole jõudnud geopeitusest rääkimisega küllatust tekitada ja sain mängu tutvustada.

Aare oli väga kenasti korras. Aitäh peitmast!

Me vahepeal kahtlesime, kas autoga saab siia. Sai küll, isegi osad madalkulgurid saavad draiv-innida.

Tänud aarde eest!

Soldatenhof leitud. Päris hea tee tõi siia. Mõnes tänapäevases külas on palju halvem tee. Aitäh!

Sakala matkarajal olen paar korda käinud, geopeitusest ma ei teadnud siis midagi. Nüüd tulin vaatama, mis tüüpi aarded siin raja ääres on. Tegin peatuse Luite lõkkekohas, aga sealse aarde lahendamise lükkan edasi.Jahe, et paigalistudes nuputada, nii seadsin sammud Soldatiküla poole.Sain sooja taas kottidesse ja aarde ka logitud. Aitäh peitjale!

Kuna tänane praegune seis oli mitteleidude kasuks, siis oli vaja ikka üks leid ka siia lõppu saada. Kuna seal Luite puhkekohas ma juba niikuinii olin, siis tundus see kunagine Soldatiteküla sobiv. Tavaliselt ma nii metsasel metsateel ei viitsi loksuda, eelistan ikka jalutuskäiku, aga seekord siiski valisin auto. Mu geokoer küll oli ülimalt nördinud, et metsa alla jooksmalaskmise asemel solgutatakse teda mööda juurikaid, aga saagu üle, küll pärast lippab. Siin ei miskit hookus-pookust, aare kenasti naeratas juba kaugelt vastu ja saigi seisu leitud-leidmata tasakaalustada. Peitjale tänud kohta tutvustamast ja aaret peitmast. Neid majaasemeid küll ei suutnud tuvastada, aga ega ma täna eriti leidmisvormis polegi, las nad siis olla, kus nad iganes ka olid.

Tänud aarde eest :)

Kõigepealt käisime soldati külas ja siis GK 100 le.Aitäh!

See oli nagu väike lõõgastuslogimine peale GK 100 läbimist. Aitäh!

Leitud ja logitud. Aitäh

Leitud, logitud, tänan!

Tänaseks valisime selle aarde. Mõnus jalutuskäik mööda metsateed :)
Aitäh!

Leidsin, väga äge metsaalune on teel aardeni. Minge jalutama!

Ah sellised lood selle kohaga ... Tänud aarde eest!

Tänud aarde eest

Huvitav lugu.

Tänan peitmast.

Käisime kohal ja panime nimed kirja. Aitäh!

Leitud! Tänud :)

Pônev ajalugu, ja ei oska ette kujutada, et keegi elas siin niimoodi keset metsa. Aitàh!

Põnev paik. Tänud!

Toreda päeva lõpetuseks külastasime ka seda küla. Tänud!

Leitud, aitäh!

Ikla-Oandu rattamatka raames

Eile õhtupoole, peale seda kui ma olin esimese õhtukohvi ära joonud ja suutsin juba võtme-, improviseeritud hakklihakülmiku- ja tervituskirjade-“no jälle niiiiii nunnu!!!!” järel (see logi on alles kirjutamata :D) ka natuke kainema pilguga ringi vaadata, hakkas kamm Hüpassaares pihta.... Esiteks avastasin, et üks auto rehv on teistest oluliselt tühjem ja lähim õhk Suure-Jaani Alexelas. Ja kuna autot on lähipäevadel meil iga päev vaja, põrutasin koer tagaistmel sinna. Et siis seista seal nagu tuhm, midagi teha ei oska: linnas toksin ju Statoilis lihtsalt vajaliku numbri tabloole ja ootan millal kapp kisama hakkab :D. Siin oli võtta mingite teistsuguste numbritega käsipump ja häälmärguande saamiseks polnud lootustki... Lasin siis teadja näoga südame rahustuseks lihtsalt igasse rehvi natuke midagi, tundus, et aitas, ja sõitsin tagasi. Et avastada Indy viimasel pissiringil, et ta lonkab käppa! Gaaahhhh! Õnneks just keset kõike seda sõitu ja sebimist kirjutas mulle Jaanika (silmsirkel) ja küsis, kas vajaksime toiduabi või riietepesu ja ma tõesti haarasin sellest pakkumisest nagu uppuja õlekõrrest ning valasin oma vastustesse välja kõik (abistamise mõttes palju-palju koormavamad) hetkehädad. Ja Jaanika vastas minu paanitsemisele vaid rahulikult, et nad on valmis pakkuma Indyle taastumiseks homseks päevaks hoidu... No võite ette kujutada, kas ma pidin jälle natuke piserdama...

Mure kõvasti väiksemaks õlgaselt võetud, vajusime Indyga sinnasamma parklasse autosse magama ja ärkasime hommikul mõlemad reibaste ja roosadena. Peale hommikukohvi viisin siis Indy hoidu, haarasin teele jäävast kohvikust endale hommikusöögiks preemiapirukad, lasin veel korra õhku rehvidesse igaks juhuks ning tahasi Hüpassaare parklasse jõudes tirisin matkasaapad jalga ja lidusin rajale. Ja täna üksi olles tegin ikka tõesti nii kähku kui torust tuli, kui tee ääres kasvavad suured mustikad poleks hoogu pidurdanud, oleks veel kiiremini SPA 3 juures metsast välja jõudnud kui poolest lõunast :D.

Edasine logistika läks nii, et Hüpassaarde tagasisaamiseks tuli järele mulle Anne (nuffi). Ja ta mitte lihtsalt ainult ei tulnud, tal oli kaasas ka lõuna meile kahele, maasikad magustoiduks ja kanistriga soe vesi, et ma saaksin ennast pesta... No see @#*&%£@ soe vesi, arvake, kas mul oli jälle napilt silmakraan lahti :D. Päriselt, Marise nututripiks oleks paras mu matk ümber nimetada... :D. Lõuna peetud, sõidutas Anne mu Porchega Hüpassaarde ja sealt juba hargnesime, mina Indyle järgi, Anne talvevarusid koguma...

Nu ja siis täitsa õhtuks tuli meile
seltsiks veel Max-Maris, kaasas õhtusöök ja vein/juustud, kõrvalasuvasse rappa tegime jalutuskäigu... Parim matk on meil igatahes, mis võimalik saab olla, aitäh teile kõigile :).

Oleme sattunud täitsa vaimustusse neist pöörastest metsateedest ja aaretest, mis on peidus kohtades, kuhu niisama kunagi ei satuks. Õues ammu kottpime, mõistus ütleb, et tuleks hakata koju minema, aga hasart on nii suur :D Leitud kiirelt.

Tegime seljasirutus pausi ja jalutasime mõned kilomeetrid. Väga mõnus männimets. Nagu talukohale sobilik, tabas meid ühe kohapeale jäädes sääskede hord. Taavi ja Exe said põgeneda ning ohverdasid minu verd. (430) Aitäh! EVEJ

Aardega kõik korras.

Leitud. Tänud

Siia jõudes tabas meid tihe lumesadu. Kohati tundus see tihedam kui sel talvel üldse nähtud ongi. Seepärast tegime vaid kiire haarangu metsa ja logisime ära. Mets taas matkajaid täis. Tänud!

Tänud peitjale
Ikka head :)