Treppoja joastik

Kaldaid sai mitu korda läbitud enne kui nägijaks sain. Lõpus natuke pusimist ja sai nime kirja panna. Tänud aarde eest.

Tänud aarde eest.

Saime siin kenas kohas jalutada, üks märkas midagi ja teine teist. Lõpuks saime kamba peale kõik vajaliku tehtud ja panime kenas konteineris olevasse logiraamatusse nimed kirja. Aitäh!

Kes siis ikka tähelepanelikult kirjeldust loeb, läksime valele poole, eramaa tuli vastu. Aga Martinil õnnestus sealt ikkagi üks number ära näha. Siis matkasime teisel pool kuni lõpuni (muidugi ei lugenud, et ainult teatud meetrid vaja). Tagasi tulles sai ülejäänud numbrid ootamatult lihtsalt kätte. Suur tänu, see oli vahva asi.

Jõudsime kohale pimedas, algul ei taibanid mida tegema peame.Siis saabus valgustus ja numbrid paljastasid end kergelt.

Algul tundus olevat lihtne välimõistatus. Mida rohkem aga logisid lugeda, seda enam hakkas kahtlus hinge pugema. Õnneks üle aru kaua aega ei läinud. Ühel pensionäril olid kogemata prillid kaasas ja nägi viguri kohe läbi. Teisele jäi siis näputöö ja logimine.

Siin saime ikka korralikult aega veeta. Õnneks taipasime kummikud jalga panna ja lapsed said täiega nautida. Ühe numbriga polnud mingit probleemi, tuli kohe esimesel tiirul välja. Seejärel saime veel mitu korda edasi-tagasi käia. Kui juba loobumismõtteid mõlgutasin, siis märkasin veel ühte numbrit ning läksin uuele tiirule. Tabasin ka kolmanda, aga üks jäigi leidmata. Selle infoga oli aga võimalik juba aare lahti saada. Palju samme ilusas paigas. Aitäh!

Väga lahe nii tore koht oli ja nii lahe otsimine.Kui teised vaatasid kaskaadi kosest siis me otsisime numbreid ja kiljusime kui mõne leidsime.

Väga äge teostus, jalutasime ja leidsime numbrid. Karpi jätsime GC kirjad. Suured tänud peitjale!

Aarde leidsid Taavi, Helene koos lastega Luise, Miia ja Uku Martiniga. Väga tore oli.

Palju kordi siin Treppojal käidud, aga alati tore taas siin olla ja nüüd siis väikese mõistatuse raames. Tänud peitjatele.

Inimesi jalutas siia-sinna. Teisele poole kallast läksime läbi vee.
Tänud aarde eest.

Mõnus välimõistatus, kus vihjed kõik kenasti leitavad ja koht ka super, polegi siia varem sattunud. Tänud peitjale siia kutsumast!

Esiti ei märganud me midagi, aga siis juba pilgutaski esimene number teiselt poolt oja silma. Meetrite järgi oli aru saada, et see vahest kolmas. Kohe seejärel nägime ka viimast ning enam polnud probleemi ka kaks esimest üles otsida. Kenasti koodiga varustatult võis nüüd siis logima suunduda. Koht igati kena, oli peale meie teisigi jalutajaid. Tänud siia Treppojale väikesele jalutuskäigule kutsumast ja aaret peitmast.

Leitud.

Aitäh aarde eest!

Siin varasemaltki käidud, aga seekord tundus vett rohkem ja ilm ilusam. Aitäh aarde eest!

Viimane kord pimedas taskulambiga pikalt vehkides ei näinud mitte miskit. Nüüd tagasi tulles jõudsin liiga vara, väljas oli hämarast natuke valgem ja tegin aega parajaks, et taskulamp haarata ja uuele katsele minna. Siis pullipärast vaatasin logisid ja nüüd tuli välja, et valges hoopis parem :D No siis läks kiireks enne kui väga hämaraks läheb :D Aga seekord esimene number hakkas kiiresti silma aga raske oli arusaada mis numbriga ikkagi tegu on aga õnneks telefoni kaamera aitas hädast välja ja ülejäänud numbridki tulid järjest ja kohe, 5 mintsa hiljem oli juba logi kirjas :)
Selle logi kirjutamine võttis ka vist kauem aega kui kohapeal. Aga muidu igati tore ja teistmoodi aare. Aitäh :)

Tuleb tõdeda, et lukuga ikkagi kõik korras ja et mul silmadega pole, see oli juba varem teada fakt :).

Kuidagi saamatu olen siin selle lukuga. Õige koodiga ka ei saa lahti.

Leitud

Kaks korda sai käidud, kuna esimesena leidsin viimase ja siis teise ringiga ülejäänud. Ilusa ilmaga oli siin päris palju mugusid. Aitäh!

Seekord õnnestus ikka mõned numbrid kätte saada. Logiraamat käes näksin veidi eemale logima ja siis sai veel veerand tundi ootata, et seda tagasi panna kuna üks seltskond otsustas sealsamas suitsupausi pidama hakata.

Üks aare päevas hoiab ilusti toonuses. Vesi ei ole veel päris vabaks murdnud. Kohati sillerdab päikeses. Kohati peitub jääkaane alla. Alustasin numbrite korjamist lõpust. Sealt on ka lihtsam alustada. Lõpp on duubeldatud. Siit sain selgust, mida tagasiteel otsida. Ja jäidki silma need kolm otsitavat. Millegipärast oskasin ühte numbrit valesti vaadata ja pusisin, mis ma pusisin, aare ei avanenud. Siis oli segadus, et mis nüüd, kas lahkun, palun abi või proovin veel. Olin juba lahkumas, siis ikka otsustasin tülitada peitjat ja samal ajal pusisin veel. No muidugi aitas peitja :) Tänan! Oli tore.

Kuigi eelmine katsel oli silmapaare ühe võrra rohkem, siis tulemust polnud tookord mingisugust ette näidata. Käisime küll ühel pool ja teisel pool ja nii üsna mitu tiiru, aga edasi meid see tiirutamine kuidagi ei aidanud. Tulin siis täna üksi uuele katsele. Ega algus seekordki kõige ladusamalt ei läinud, aga kui lõpuks üks vajalik nähtud sai, tuli kaks veel üsna mõistliku aja sees. Viimast enam väga põhjalikult otsima ei hakanudki, kuna seal nõlvadel oli libedavõitu ja veespordiga tegelemise soov puudus.Kolmega sai kenasti nime kirja, ja kuna bussigraafik ütles, et Tallinaase lubatakse alles mitme tunni pärast, siis jalutasin Laulasmaale, kus ooteaeg oli mõnevõrra lühem. Tänud aarde eest!

Eks mõned asjad ebaõnnestuvad ikka esimesel korral. Ei läinud selle aardega täpselt nii nagu planeeritud. Omaarust tegin asja just lihtsamaks, et ka talvel pimedas oleks kõik leitav. See mis tundus aga hea idee laua peal, osutus looduses hoopis täiesti ideaalseks maskeeringuks. Täna parandasin vea ja vahetasin numbrid välja. Vähemalt päevasel ajal on kõik paremini nähtav, eks kuuleb kuidas pimedas on. Võibolla mingi hetk lähen viskan pilgu ka peale. Juga on juba üpris jääs ja oli taas hoopis teistsugune külastus võrreldes viimasega.

Pärast mõne tunni tagust ebaõnnestumist oli palju mõnusam siia mitmekesi naasta. Jalutasime, uudistasime, ei näinud ikka midagi. Siis midagi nagu nägime. Kui oskasime peale esimest paremini vaadata, nägime natukene rohkem. Aga ikka pagana keeruline, poolvõimatu minu jaoks. Lõpuks kood peos ja aardeni tagasi. Nüüd polnud enam muret. Aga peitja peab küll minema puu otsa tagasi arenema, sõna otseses mõttes :-D Aitüma priiküüdi eest!

Teel peitja juurde üritasin ka seda piiluda. Väljas juba hämar. Sain õige pisut jalutada, kui kohtasin korraliku fotoaparaadiga prouat joavoolu pildistamas. Ta lasi mulgi oma kaamerasilmast juba tehtut piiluda - väga äge oli pika säriajaga fotosid liikuvast objektist kaeda. Dimhesse fotod tulid meelde.

Jalutasin siis edasi, ei tahtnud lambiga eriti vehkida. Ületasin silla ning naasesin parklasse. Oli mõnus väike tiir enne geokräud. Nägin vaid juga ja aaret, sisse ei saanud. I'll be back!

Võtsime peitja nattipidi kaasa ja läksime vajalikku üle vaatama. No ikka väga halvasti on kõik need numbrid näha! Peitja kahetses ja lubas end parandada. Vähese kogemuse viga ilmselt. Aitäh uuesti siia toomast, vett oli praegu väga palju ja juga väga uhke.

Poolteist tundi jalutamist ja mitte miskit. Isegi siis kui ma juba teadsin mida ja kust otsida ei leidnud ühtegi numbrit.