Kikepera külad
Kirjeldus
Siin asus Kikepera kool, mis avati kohalike talumeeste algatusel 1876 ja suleti 1964. a seoses lokaatorjaama ehk raketibaasi rajamisega Kikeperra. Koolis õppis korraga üle 80 lapse.
Kikepera küla asub ca 30 km Pärnust kagus. Küla kirjalik esmamaining on aastast 1550.
1940 oli külades 117 talu ja üle 500 elaniku. Kui kommunistid 1940. aastal võimule tulid, algas Kikeperas mandumine. Suured küüditamised ja tapmised julgeoleku meeste poolt tekitasid kaose: ei halastatud ei naistele ega lastele, kõik saadeti Siberisse. Tõeline häving algas 1944 sügisel. Sel ajal arreteeriti 43 meest. Teine suurem küüditamine algas 1949. Siis viidi ära 36 inimest, kellest 24 olid naised. Kohapeal tapeti neli inimest. See ei olnud ainuke kadu: oli sõjas kadunuks jäänuid ja välismaale minejaidki.
Lõpliku punkti Kikepera hävingule pani raketibaasi ehitamine 1964. aastal. Siis sunniti baasist 3,6 km raadiuses kõik 35 peret oma kodud maha jätma. Ülejäänud pidid lahkuma "vabatahtlikult", sest oldi ju muust maailmast ära lõigatud. Ei olnud siis enam kultuurielu ega kaubandust, kuigi varem oli kool, kauplus, meierei jne. Kolhoos, mis seal oli, kiratses tükk aega ja hävis. Kui inimesed lahkusid, arvati maad metskonna alla.
Raketibaas likvideeriti 1984. Selleks ajaks olid suured põllumaad võsastunud, majad kokku kukkunud või maha tõmmatud.
Täna on endises Kikepera külas elu juba taastumas: ehitatakse uusi maju ja inimesi tuleb rohkem kui ära läheb. Külas on seitse majapidamist 28 alalise elanikuga. Neli inimest elavad faktiliselt kohapeal. Lisaks veel kümmekond hinge suvitajate näol. Maju on säilinud 14. Mõned neist on aastaid tühjalt seisnud, nende lõplik häving on vaid aja küsimus.
Aarde koordinaat ei ole levipuudusel päris täpne, otsi silmade kõrguselt mälestusmärgist põhjas.
Seotud lingid:
Siin asus Kikepera kool, mis avati kohalike talumeeste algatusel 1876 ja suleti 1964. a seoses lokaatorjaama ehk raketibaasi rajamisega Kikeperra. Koolis õppis korraga üle 80 lapse.
Kikepera küla asub ca 30 km Pärnust kagus. Küla kirjalik esmamaining on aastast 1550.
1940 oli külades 117 talu ja üle 500 elaniku. Kui kommunistid 1940. aastal võimule tulid, algas Kikeperas mandumine. Suured küüditamised ja tapmised julgeoleku meeste poolt tekitasid kaose: ei halastatud ei naistele ega lastele, kõik saadeti Siberisse. Tõeline häving algas 1944 sügisel. Sel ajal arreteeriti 43 meest. Teine suurem küüditamine algas 1949. Siis viidi ära 36 inimest, kellest 24 olid naised. Kohapeal tapeti neli inimest. See ei olnud ainuke kadu: oli sõjas kadunuks jäänuid ja välismaale minejaidki.
Lõpliku punkti Kikepera hävingule pani raketibaasi ehitamine 1964. aastal. Siis sunniti baasist 3,6 km raadiuses kõik 35 peret oma kodud maha jätma. Ülejäänud pidid lahkuma "vabatahtlikult", sest oldi ju muust maailmast ära lõigatud. Ei olnud siis enam kultuurielu ega kaubandust, kuigi varem oli kool, kauplus, meierei jne. Kolhoos, mis seal oli, kiratses tükk aega ja hävis. Kui inimesed lahkusid, arvati maad metskonna alla.
Raketibaas likvideeriti 1984. Selleks ajaks olid suured põllumaad võsastunud, majad kokku kukkunud või maha tõmmatud.
Täna on endises Kikepera külas elu juba taastumas: ehitatakse uusi maju ja inimesi tuleb rohkem kui ära läheb. Külas on seitse majapidamist 28 alalise elanikuga. Neli inimest elavad faktiliselt kohapeal. Lisaks veel kümmekond hinge suvitajate näol. Maju on säilinud 14. Mõned neist on aastaid tühjalt seisnud, nende lõplik häving on vaid aja küsimus.
Aarde koordinaat ei ole levipuudusel päris täpne, otsi silmade kõrguselt mälestusmärgist põhjas.
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Suveseikluse käigus leitud, aitäh!
Aitäh!
Tänud aarde eest!
Ehk siis tagasipöördumine traumaatilisse kohta. 15.05.2020 - Kikepera kool. Mäletan, nagu oleks see juhtunud alles eile. Sain pähe neli küünistega tekitatud verist täppi. Isegi nime ei saanud kirja, kuna kontot siis veel polnud. See aare läks arhiivi ära ja mingit isu tagasi tulla ei olnud.
Teadsin, et täna ohtu pole, aga ringi vahtisin ikkagi hoolsalt. Päris puu juurde ei läinud, lasin teistel logida. Aitäh aarde eest!
https://www.geopeitus.ee/aare/arhiveeritud-kikepera-kool-2562
Tänud
Plaan oli täna osa Kikepera aardeid leida, aga kohale jõudes avastasime, et taskulambid jäid koju lauale. Et päris tühja sõitu poleks, tulime siia hoopis. Koht oli tuttav juba, sest siin olnud eelmine aare sai kunagi logitud. Täna õnneks kedagi nokaga pähe koputamas polnud ja panime topsi külastuse kirja.
Kiire peatus ja leid. Tänud!
Meenutasime siin kord juba olnud aaret ja seiklusi sellega. Aare ise leidus kiirelt.
Aitäh peitjale
Leitud ja väike seisak kivi ees tehtud neile keda taga kiusati seal. Tänan kohta tutvustamist.
Aare leitud ja korras.
Kamp 4-a, esimene lumi, surnud metssiga ja emmed🌲💪Taas yliäge koht! Aitäh❤️🌼💥✨
Tänud aarde eest.
Tänud aarde eest!
Saidki Kikepera külad (ja kõrtsid ja noorus ja võlu) nähtud. Aitäh!
Mäletasin seda kohta küll varasemast, väge hea, et jälle kaardil tähistatud on. Leid oli võrdlemisi lihtne ja hea oligi, et kaugemale oli viidud, sest eelmine kord sinna ei sattunud. Aitäh peitmast.
Leitud,tänud!
Aardega kõik korras, tänud :)
Nagu ikka siis kõigepealt tuli läbi metsa kohale rohmata, kus metssead kõik olid üles tuhninud. Ja veel triiki täis kraavi ületada. Jõudes nullini oli selge, et oleks ju tee pealt viisakalt ka saanud. Aga milleks siis enda elu kergeks teha. Eks otsida ka natukene sai, pigem oli ikkagi koordinaat täpne mitte vastupidi ehk siis otsisin alguses koordinaatidelt, siis suundusin kivi enda juurde ja lähiümbruse läbi ja läksin koordinaatidele tagasi. Edasine juba sujus. Müstilised on ikkagi need kohad, kus veel hiljaaegu on olnud elu ja tegevust ja siis järsku on mitte midagi. Ja veel vaevu aimatavad asustuse jäljed kuid kaugel enam need ajad, kus isegi taimestik ei reeda, et mingid kohad on olnud. Kujutlusvõimele jälle korralik tükk tööd siin, kuidas kunagi elu olnud. Aitäh juhatamast.
Aega läks, aga leitud ta sai. Suundusin esmalt täitsa õige asja juurde, kuid seal tabas pimedus, kuna eeldasin vähe teistsugusemat peitmismeetodit. Nii et sai "silmade kõrguselt" kõik lähedalolevad ja mitte nii lähedal olevad puud ja põõsad läbi käia, kuni lõpuks otsustasin ka õiges kohas kaevama hakata. No ja seal ta end varjaski. Teekond autoga sinna ja tagasi oli täitsa meeldiv, sest lund polnud ning samas tee külmunud- siis ta ju ei tolma :) Tänud peitmast!
Vihjepuud ei leidnudki, aare oli hoopis teise liigi kaisus. Meil kodus kutsutakse neid iludusi hõbepajudeks. Aitäh!
Hoo, siin ma olen korra juba olnud, Mariheniga sai tehtud üks ammune tripp :). Ja tol korral piirasin ka tänast peidukat, aga siis aare end sealt ei ilmutanud. Seekord ilmutas, väga mugav :). Aitäh!
Leviga siin tõesti kiita pole. Mööda teed jõudsin ilusti kivini aga edasi polnud õrna aimugi, kus see aare täpselt olla võiks. Õnneks vihje oli olemas ja eks siis vaatasin, kuhu varasemad jäljed lähevad. Võimas puu ja tops saidki leitud. Aitäh!
Järjekordne kool, millest vaid vundamendijupid. Viimase paari aasta jooksul tänu geopeitusele on niisuguseid ikka hulgi kohe nähtud. Enamus on olnud ikkagi kuuekümnendateni tegusad, aga siis on tulnud täielik häving. pole enam külasidki, mis me veel koolist räägime. Nukker, sest ega praegu enam neisse kohtadesse inimesi elama pole lihtne meelitada, vahest kerkivad vaid mõned suvekodud.
Tänud peitjale nende külade saatusest pajatamast ja aaret peitmast.
Siin viis geomaantee eksimatult võimsa vihjepuuni. Logi sai kirja. Tänan.
Nulli kohal peatudes tekkis tunne, et siin ma olen juba käinud ja ka aarde leidnud. Kontrollimisel nii oligi. Aardepuu tundus veits kaugel aga eksida on raske, aitäh!
Seda logi kirjutades vaatasin eelnevat külastust samasse kanti. Selles piirkonnas olevat Baasi aaret logisin pea kolmteist aastat tagasi. Pisut veel ajalugu tagasi kerides tuli meelde,et kaheksakümnendate teises pooles poisikestena nagu me toona olime tõi uudishimu vaatama mis vene sõduritest siiakanti maha on jäänud. Meenub kõrge radaritorn mille katusele õnnestus ronida ja üle puudelatvade kaugustesse vaadata. Seda kõike siin aga rohkem pole,samuti ka neid külasid mille asemele radarijaam ehitati. Tänud taasjuhatamast!
Leitud.
GPS juhatas kuuse juurde, aga nii looduskauge ma ka pole, et kuusel ja haaval vahet ei tee. Eks keskendusin siis vihjele ja jäigi tops kiirelt silma. Aitäh peitjale.
