Punatikulind

Hea, et enne siiakanti sõites täpse asukoha välja vaatasime, sest kohapeal on levikraanid tuugalt kinni. Sahistasime läbi heina kohale ja vaatasime selle linnukese kodu üle. Redel kulus abiks ära, aga arvasin, et Punatikukas elab palju kõrgemal. Aitäh seikluse eest!

Tee peale oli keelumärke puistatud, seega pidime oma abikaga ikkagi jala minema. Porine oli. Aarde lähedal õitsesid kellukad ja oli näha põtrade tegutsemisjälgi. Logimine kulges kaotusteta, täname aarde eest!

Tänud aarde eest!

Punatikulind on endale huvitava koha leidnud. 700 m pidin redelit tassima.Tegelikult ka tagasi. Natuke peale autost lahkumist hakkasin puudust tundma kummikutest, sellepärast pidin hoidma ennast teeäärsete mätaste peal. Samas oli seal raskem redeli tasakaalu hoida. Vähemalt neli korda kurtsin seda kaaslastele. Tagasi tulles laulsin mõttes Kesselaiu lugu, aeg läks niimoodi kiiremini ja teekond tundus lühem. Aitäh aarde eest!

Tassisime kordamööda redelit.Suvel on siin kindlasti jube võss, hetkel veel suht okei tulla. Ronisin üles ja panin nimed kirja. Alla tulles hakkasin vaatama korraks oma poriseid jalgu ja tundsin kuidas redel vajuma hakkas, puust enam kinni ei jõudnud haarata, haarasin siis redelist ja koos prantsatasime alla. Vasak jalg sai tugeva löögi ja krõks käis läbi. Pudenesin pikali porisse. Palusin Maretil end püsti aidata ja siis käis uuesti krõks, põlv asetus kohale. Liipasin metsast välja , redelit ma tassida ei üritanud.
Emos käidud. Minuga on kõik hästi. Luumurde pole, vedelik imeti suure süstlaga välja, 48 ml. Nädala pärast peaks kõik jälle normaalne olema.
Seekord läks ka õnneks.
Tänud ja paluks ohutumaid aardeid.

Lisaks sellele, et siin on see juba ammu teadaolev levivaba piirkond, oli ta nüüd ka veel eeldatavalt üliporine piirkond. Aga kuna auto oli omandanud juba kahevärvilise disaini, siis sellele rohkem tähelepanu ei pööranud vaid loksusime võimaliku kiirusega nii kaugele kui vähegi kannatas. Kuskiltmaalt enam ei kannatanud, aukude asemel hakkasid silma mingid mülkad, nii et hülgasime oma neljarattalise ja astusime redel kaenlas edasi. Visuaalne vaatlus tuvastas logimise võimalikkuse, aga nüüd hakkas 13 ja reede oma hambaid näitama. Ei hakka siinkohal sündmuste täpset kulgu kirjeldama, aga asi ise lõppes sellega, et üks meist on mõnda aega jumalast lombakas ja teine kannatab surmatunnine süükoorma all, et ei taibanud piisavalt turvata seda logimisprotsessi või õigemini selle lõpetamist. Tegelikult nii hull see asi nüüd ka pole, aga mingid süümekad ikka on ja kindlasti veel mõnda aega. Vähemalt senini, kuni see lombakas taas normaalselt liikuma saab. Seoses selle sündmusega läksid meie tänased plaanid kriililise pilguga ülevaatamisele ja said kõvad korrektuurid.
Peitjale aga tänud aarde eest

Tänud

Väljakutse pärast tulime. Aitäh siia ulukiparadiisi juhatamast. lindu kahjuks ei kuulnud ega näinud.

Väike kartus oli küll, et äkki see 5.0 on ikka palju hullem kui lubati...õnneks oli kõik täpselt nii nagu pidi ja isegi poleks pidanud redelit jalutuskäigule vedama, küll kambaga oleks kuidagi kätte saadud. Lahe teostus taas! Suured tänud!

Ilus jalutuskäik redeliga ja jälle üks nunnu aare. Aitäh!

Palju jahimehi, torud kahtlases suunas, ei hakanud lähenemagi.

Aitäh peitjale

Üle kivide ja kändude kohale jõudes selgus, et mitte ainult redelit pole mul vaja on vaid ka korraliku kõrget autot. Pesas soojendasin veidi muna et logida. Tänan.

Täna oli vaja leida kaks tähtsat asja:Punatikulinnu aare ja jõulukuusk riigimetsast.Sai tehtud.Aitäh aarde peitjale,jälle üks vahva asi!

Täna jõudis minuni minu kauaoodatud uus 4.1ne abivahend ja kohe oli vaja ju ka testimine läbi viia, et kas pakutav kaup vastab geonõuetele. Skin oli ilma pikema jututa nõus, kuna ta väga tahtis oma akrofoobiast vabaneda toetaja järelvalve all. Ja nii kimasimegi abivahendit testima. Eelkõige oli muidugi vaja testida ja jagu saada Skinni kõrgusekartusest mis ka suurepäraselt õnnestus! Teel aardeni, eelmisest sõidust meelde jäänud megaauklikul teel kohtasime teehooldushöövlit kes meid lõpuks ikkagi mööda lasi. Kruusakulgemine värskelt hööveldatud teel oli väga raske aga jõudsime kadudeta kohale. Oli kerge miinus ja lähenemistee õige valik tegi kummikud ainult õrnalt mudaseks. Skinn sai korraks märjemas kohas varba märjaks aga muidu polnud küll nüüd 5.0 maastik. Aarde järgi käis noororav Skinn esimesena ja tema adrekat oli tunda meetrite kaugusele. Kõrgus pole enam minu punapeale mingi takistus, kui ikka logida vaja siis on minek, kasvõi kuue meetri kõrgusele, millele me saime kinnitust hiljem Mõõga juures. Siin oli aardeteostus supper äge, jätsime lamineeritud juhendi, silica logi vahele GP klepsu, kribasime GC koodi ja ka pisikese auto vahetuskaubaks. Täname peitjat vinge aarde eest!

Täna oli see päev, kui Tram sai kätte oma uue abivahendi ja loomulikult oli suur tahtmine see kohe ära testida. Punatikulind osutus selleks täiesti parajaks võimaluseks üle vaadata, kui palju minu hirmufaktor vahepeal arenenud on, sest ega ma ju ammu kuskil maa ja taeva vahel käinud ei olnud, viimati sain ronida Septembris.
Nii me siis kohale läksimegi. Tee peal valisime väga õige marsruudi mööda seda vana talu teed, mida mõõda arvatavasti kunagi Raja talu poole sõideti. Sealt edasi jalutasime juba selle imelinnu pesa suunas. Ronisin kohe esimesena, logida on ju vaja ja uudishimu sundis vaatama, mida see lind seal teinud oli. Tulemus oli tõesti päris põnev. Natuke soojendamist ja koputamist ning peagi oli logiraamat käes. Peahooldaja tegi pisikesele hoolduse, käis ise ka pesas ära ja vaatas üle, et kõik oleks eeskujulik.Suured tänud aardemeistrile! See kõrgus oli mulle väga vajalik etapp, mis tuli just nüüd läbida.Punapea tänab!

Tegelikult ei oskagi midagi lisada. Teekond aardeni oli ise juba paras mudas püherdamine ja maastik 5 väärt. Hea, et logimisel kasutatud varustust terve tee seljas ei pidanud tassima. Meeldejääv oli igaljuhul, aitäh!

See oli kindlasti üks päeva meeldejäävamaid aardeleide. Ega see algselt polnud meil nii ekstreemne plaanitud, mõtlesime lihtsalt, et lähme vaatame, mis seal siis valmis meisterdatud on. Aga maastik 5.0 saime kätte igas etapis- nii lähenemistee valikul, selle läbimisviisis kui aarde logimisel. Ühtegi abikat ega erivarustust me siiski ei kasutanud, superhea tiimitöö asendas selle kõik. Et mitte järgmiste otsijate leiurõõmu rikkuda, siis täpsemalt ei kirjelda meie logimismeetodit aga ühe detailina võin märkida, et see toimus sokkides :) Ja peale toredat aardeleidu ja tagasi tsivilisatsiooni jõudes oli esimene tee rohke veega pesemiskoha leidmiseks. Keda või mida me pesime, seda ka siin igaks juhuks kirjeldama ei hakka. Suured tänud peitjale seda põnevat seiklust meile korraldamast.

FTF 🎉🐦‍⬛Maailm sai kord alguse munast ja sellest armastust täis munast tuli Punatikulind, nimetagem ta Kalluks sel korral❤️💥✨ No selle FTF nimel nägin ma vaeva kõvasti. Kui palju vaeva täpselt, seda teab juba peitja privaatselt ja taas sai naeru pugistada omaette kuidas yks punapäine kiisu sai nii külma, kurjaks, märjaks kui lõpuks, nagu see logi ka kinnitab siis õnneliku lõpu😻🎉✨🌲

Raske maastiku FTF on rohkem väärt kui suvaline linna sportauto kähkukas😁💥

#õnneliklõpp ja #superteostus

Aare avaldatud.