Selliseid labürinte on endistes sotsmaades palju, Eestiski omajagu. Igal endast lugupidaval asutusel oli oma suvilakooperatiiv, ja iga kooperatiiv oli oma asutuse nägu – olgu siis nime, haljastuse, asukate või millegi muu poolest. Ja kindlasti oli ta aiaga naabritest eraldatud. Suvilamaastik oli mõeldud hooajaliseks kasutuseks – talvel siin ei elatud, teed olid kitsad, sest lund polnud vaja lükata, ja majad olid haledad soojustamata putkad. Aga kapitalismus lõi need erisused sassi – rahvas vahetus, oma nägu kadus, aedade ja väravate asemele tekkisid erateesildid ja läbivad tänavad. Maju hakati ümber ehitama ja elama hakati siin aastaringselt. Teed jäävad kitsaks. Ja kunagi ei tea, kus pannakse parasjagu kanalisatsiooni või kes on puukoorma keset teed maha laadida lasknud. Aga taksojuhid, kiirabi ja tuletõrje peavad ikka õigel ajal õiges kohas olema. Kuidas nad sellega toime tulevad? Proovime järgi.
Aare on lihtne multikas. Aga sellega pead arvestama küll, et Valve ja Valja ning nende penid sind pidevalt seiravad. Nii et otsi nagu linnakat. Ja punktidest leiad ainult järgmise koordinaadi sekundid, laiuskraadiks on igal pool 59 19 ja pikkuskraadiks 24 46. Üle aia ära roni ja keelumärk on keelumärk.
Selliseid labürinte on endistes sotsmaades palju, Eestiski omajagu. Igal endast lugupidaval asutusel oli oma suvilakooperatiiv, ja iga kooperatiiv oli oma asutuse nägu – olgu siis nime, haljastuse, asukate või millegi muu poolest. Ja kindlasti oli ta aiaga naabritest eraldatud. Suvilamaastik oli mõeldud hooajaliseks kasutuseks – talvel siin ei elatud, teed olid kitsad, sest lund polnud vaja lükata, ja majad olid haledad soojustamata putkad. Aga kapitalismus lõi need erisused sassi – rahvas vahetus, oma nägu kadus, aedade ja väravate asemele tekkisid erateesildid ja läbivad tänavad. Maju hakati ümber ehitama ja elama hakati siin aastaringselt. Teed jäävad kitsaks. Ja kunagi ei tea, kus pannakse parasjagu kanalisatsiooni või kes on puukoorma keset teed maha laadida lasknud. Aga taksojuhid, kiirabi ja tuletõrje peavad ikka õigel ajal õiges kohas olema. Kuidas nad sellega toime tulevad? Proovime järgi.
Aare on lihtne multikas. Aga sellega pead arvestama küll, et Valve ja Valja ning nende penid sind pidevalt seiravad. Nii et otsi nagu linnakat. Ja punktidest leiad ainult järgmise koordinaadi sekundid, laiuskraadiks on igal pool 59 19 ja pikkuskraadiks 24 46. Üle aia ära roni ja keelumärk on keelumärk.
Seda aaret olen täiega eiranud, aga ükskord tuleb ka sellistele aaretele oma Mihklipäev. Tänan.
Tänud aarde eest!
Selle labürindiga läks ikka aega. Või noh, mis aega, kordi, mil siin käisin edukamalt või natuke vähem edukamalt, tuli kokku ikka rohkem kui viisakas oleks olnud. Aga noh, kõik need korrad kokku andsid lõpetuseks positiivse tulemuse leiu näol ning nüüd võin küll kindlalt öelda, et üle aedade ronimata, aga keelumärkidest välja tegemata (Parkisin auto ikka suht kaugele, seega jalutasin neist märkidest end segada laskmata mööda), et need kunagised, nüüdseks püsielukohtadeks muutunud aianduskooperatiivid ja neis kulgevad labürindid said küll tunduvalt selgemaks. Ohh, küll see lause lohises nüüd pikaks, aga nii see asi oli.
Täna logi kirja panema hakates polnud otse loomulikult logiraamatus Gängsteri logi. Imelik, et ta on niiviisi lausa 400 leidu juba täis saanud, kuigi tundus, et ta rohkem seal Lasnamäe kandis plõksib neid aardeid lahti ja proovib logi kirja saada, aga nädsa, siia kanti ka juba jõudnud.
Tänud selle pikale veninud Luiget tutvustavat multit siia tekitamast ja aaret peitmast-
PS. karbi kaant karbi küljes hoidev kleeplint on kaotanud oma töövõime ning vajab väljavahetamist. Mul polnud niisugust sobivalt laia autos, seega ei saanud seda ise teha.
Olles Kuu peal väheke lustunud, tulin tegin selle multiga ka algust. Või vähemalt niisugune plaan oli. Rsimeses punktis polnud probleeme, sealt vaatasid pea kohe need tillukesed numbrid vastu, aga teises jäin jänni. Kui juba iseendalegi väheke imelikuna hakkasin tunduma, lasin jalga, kuigi oleks võinud seal veel aega viita, ühtegi segavat faktorit silmapiiril polnud. Igatahes positiivne on see, et siinne kant hakkab juba ilmet võtma, kahe mutiga ühele poole saadud, viimane ongi veel jäänud. Ju see tore olla tunne saigi saatuslikuks, et suurem otsimistuhin puudus, hea tuju oli juba niigi saavutatud. Aga eks tuleb tagasi tulla, kuhu ma ikka pääsen.
Labürindid on toredad ja seegi oli tore täpp. Kaupo tegi kiire sirutuse aardeni ja kuigi logiraamat on kuiv, siis ülejäänud aare oli vettinud.
Kui juba siin kandis kolistama olin siis tulin tsekkasin ka seda labürinti. Alguses sain ikka tykk aega tiirutada ennem kui asja jooksma sain. Siis oli isegi hea meel et tulin jalgsi ja mitte autoga kuna igas labürindis on ju tihtipeale ka omad shortcutid. Ühest hetkest aga sain aru et tuleb vist siiski auto järgi minna et pisutki matka teekonda hallata :D Igastahes mingi aeg ja kilomeetrid hiljem olingi l6ppu vormistamas. Ilus korralik ja puhas sisu. Jätsin sinna ka yhe värskel ikeast kaasa napsatud pliiatsi. Aitähhid
Multichallenge tabelist vaatas täna vastu punane 1 ja see andis mõjuva põhjuse siin aarde juures ka peatus teha. Aga nu päris pikk vahe on mul jäänud ikka selle aarde esmase nullis käimise raporti (28.03.2015) ja tänase leiulogi vahele… :D.
Topsi haaramisel korraldas aare meile esmalt natukene üllatuslikku vihmasadu ja kuna logiraamat oli ka konteineris olnud veest nii märg, et kirjutada sellele ei kannatanud, tekitasime sinna hoo pealt kuiva asenduskombo. Aitäh Hannesele linnalähedase multi eest, tänasest leiust saab tabelisse siis karp nr 174 ning Helgele tänud seltsi eest, üksi oleksin siin logimisega küll pigisse jäänud ;).
Algus sai tehtud kunagi ammu. Täna tundus, et võiks selle lõpuni teha. Eks ta läks üle kivide ja kändude ja hangede ja lompide. Enne lõppu suutsime ära eksida ja peaaegu et suvalisse mülkasse ära uppuda. Oh meid küll! Aga lõpuks leitud ja logitud. Aitäh.
Vanadel headel aegadel jäi pooleli, kuna algusest ei leidnud midagi. Tänaseks oli rohkem kogemusi hangitud ja saime asja veerema. Veeres kuni lõpuni välja. Hea, et lõpp varem tuli, kui arvasin. Nende teede ja kurvidega seal läks juba süda pahaks. Põllu peal on ka parem sõita, kui nendes rööbastes. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Huvitav kuidas mul see aare siia nüüd niimoodi ripakile on jäänud? Täna sai siis viga parandatud. Kohe alguses sai eesmärgiks võetud, et jala mitte üks samm, kui labürint siis labürint lõpuni. Tänud!
See jäi meil täna viimaseks.Kartsime natuke hullemat aga tegelikkus oli täitsa tore multi.Kõik punktid tulid nähtavale suht kiiresti ja lõpp muidugi seal kus ta ikka olema peab.Aitäh!
Aarde kirjeldus juba tundus piisavalt karm, et siia tulemist pikalt edasi lükata. Aga mis sa teed kui kodulähedased täpid kaardil aina kaovad ja kaart jääb üha hõredamaks. Seega oli aeg ka siin vähe ringi luusida. Kohe alguses hakkas ikaldus pihta. Õnneks olin piisavalt terane, et taibata seda, et esmapunkti varjaval objektil on toimunud värskendus ja äkki on ka seetõttu info kaduma läinud. Ühendus peitjaga kinnitas mu teooriat ja õnneks armuline Hannes jagas lahkelt puuduvat infokildu. Eks seda pimesikutamist tuli veel palju ette, kuid suures pildis ootasin hullemat tsenaariumit. Ei olnud ükski koer minu peale lõugamas, ega pannud ka ühtegi naabrit üle aia piidlemas tähele. Seega olin selle aarde enda jaoks kordi hirmsamaks mõelnud, kui see tegelikkuses on.
Tehtud, nähtud, tänud.
Tänase tuli vaid lõppu külastada, varasemaid punkte sai kuid tagasi külastatud, aare ise aga ootele jäetud. Nüüd läks kiirelt, aitäh!
Millalgi talvel, kui maad kattis vaikus ja rahu, olime korra esimese punkti juurest läbi sõitnud, kuid midagi silma ei hakanud ja muud aarded ootasid otsimist, siis läksime edasi. Täna, kui ilus päike säras taevas, kõik Valjad ja Vallod toimetasid aedades, olime meie uuesti selles külakeses ringi luusimas. Seekord oli meil õnne rohkem, saime algusest kiiresti edasi. Teises punktis olev info on ikka üsna kulunud, kuid terase silmaga sai miskit nähtud ja edasi liigutud. Järgmises tabas meid totaalne ikaldus. Koordinaat näitab ühe objekti peale, kuid selle poleerimine tulemust ei andnud. Otsimisala laiendades saime õnneks nägijateks. Järgmised punktid läksid õnneks lihtsalt ja saime sealt labürindist edukalt end välja keerutatud. Aardega oli kõik korras, panime nimed kirja ja topsi omale kohale tagasi.
Täname moodsa aedlinna elu-olu tutvustamast!
Leitud sai ühel teisel päeval, nüüd oli aeg logida.
Tänud
Alguses oli parem autost loobuda ja jalutada. Hiljem sai juba geomasinat kasutada.
Karl aitas mind labürindist õige väljapääsutee leidmisega. Üksi oleksin hätta jäänud.
Tore multiaare. Paneb mõtlema eluruumi (ruum laiemas tähenduses) mitmekesisuse üle. Laupäeval nii krunditihedas piirkonnas geopeituse mängimine tekitab korraliku mugustressi :) Aitäh peitjale. Leitud.
Too maas olnud vahepunkt on hetkel mul autos ja läheb õhtul objektile tagasi. Kui keegi täna päeval seal hätta peaks jääma - tel nr on avalik.
Võtsin täna öösel selle aarde uuesti ette. Olen kunagi siin juba alguses uurimas käinud, aga siis ei jõudnud kuhugi välja oma otsingutega. Täna sai ikka igalt poolt uuritud, kuni lõpuks jäi kasulik info silma. Järgnevad punktid tulid juba kiirelt, kuni eelviimase punktini, kus ei tahtnud midagi nähtavale ilmuda. Lõpuks lõin käega ja hakkasin juba ära minema, kui märkasin maas midagi kahtlast ja kae imet, seda kahtlast ma ka vajasin. See vist ei peaks küll seal maas olema. Nüüd siis ka peremeest informeeritud. Minul lõpp ilusti olemas ja ka logi kirjas. Tänud peremehele aarde eest.
Mitmetasandilise algusest ei suutnud ma midagi leida, kuid siin sujus täitsa kenasti kuni lõpuni välja. Eks keerutamist oli omajagu. Lõpus oli kõige raskem.. selline näen aga kätte ei saa mäng. Tänan.
Mõte oli täna möödasõidul ühe painava ja korduvalt mitteleitud kõrvalaarde juures peatus teha, et pärast taastamist targemaks saada, aga nullis pikalt istuv tegelane nurjas mu plaanid. Sukeldusin siis hoopis labürinti, kohe sain aru, et suvisel reede õhtul vist pole kõige õigem plaan siin kondamiseks. Minu üllatuseks ei kohanud ma aga üldse aias grillivaid inimesi, väga tore, et Luige rahvas ilusti kõik toas Aktuaalset kaamerat vaatab:). Algus läks ka ludinal, see andis võõraste aedade taga luusimiseks julgust juurde. Ja tegelane ristmikul ikka istus..nii jätkasin labürindis. Korra tekkis siiski ka ikaldus, õnneks oli see koht, kus end üsna mugavalt tundsin ning kolmandal korral samasse kohta vaadates oli sinna info tekkinud;). Ühes aias nägin nüüd lapsi batuudil, teises niitis keegi muru, oo, siin külas ikka elab keegi:) Ja kurg konutas pesal, varsti on külas lapsi juures. Aitäh, polnudki nii hull multi, kui algul tundus.
See on minu kodulabürint :D - tänud lapsepõlveradu meelde tuletamast. Meenus hästi, kust rattaga läbi pääses, millisest aiaaugust ainult roomates läbi sai ning kelle aias kõige maitsvamad ploomid kasvasid. Kui minu isa Eesti Draamateatri aianduskooperatiivi rajama hakkas (1969. aasta kanti), siis olnud Ringtee koha peal vaid liivane vankrirada ja Viljandi maantee ääres tsaariaegne raudteetaristu selgelt jälgitav. Kes sai kõrgema ja liivasema maalapi, oli õnnega koos, kõrgete mändidega rabasaartele kerkis näiteks Dvigateli tehase kooperatiiv Luna, mingi mälust kadunud autobaasi "Kaasik" ja meie Draamateatri "Uus-Vargamäe" aga alustasid pehmes rabas omale eluõiguse nõutamist. Nüüd on Küllus, Side, Sangar, Kaasik jne kõik saanud tänavanimedeks, kooperatiivide baasil vahepeal loodud ühistud on vist kadunud.
Mari Nuga kirjutas sellest kultuurist 2016. aastal isegi doktoriväitekirja. Kui keegi teab täna Luige kandi kooperatiivide ajaloo kohta huvitavat kirjandust vihjata, kirjutagu!
Teel Kiisale tuli Madisele meelde, et see asi jäi meil kunagi ammuilma seoses objekti kadumisega pooleli. Tegime siis väikese haagi ja panime nimed kirja. Tänud peitjale, väga mõnus multi.
Karli ja tema tegemata Labürindi otsa koperdasin täiesti juhuslikult GP lehel surfates ja kohe kukkusin uurima, miks see tal leidmata. Mees vastas, et ah, ei saa nullistki minema. Kuna mul polnud mingit geoplaani, siis sobis see mitte-leiuks ka. Kui mina kohale jõudsin, siis Karl lihtsalt seisis, et ei leia tema midagi. Mul kulus sekund vaid, et edasi saada. Ja nii toimus igas punktis, Karl seisis ja mina täristasin asju ette.
Kuna meil oli kiire sündmusele, siis ei olnud mul aega mõelda kas ta tahtis tähelepanu või siis trikitas kõikseaeg minuga, et ei leia. Igastahes võib kõike temast oodata ja hiiglama hästi tuli tal see välja. Ehkki plaan oli vaid nullis või siis healjuhul järgmises punktis piiluda, saime käbedalt kõik leitud ja isegi hiljaks ei jäänud. Tähh peitjale, mul oli igastahes tore!
No ma ikka ei saanud aru, mis selle koha peal veel nii head oli, et seal 2 aastat seismas käia...
Eelmisel õhtul tuli Annelt ettepanek, enne või pärast ärategemise sündmust, labürinti suunduda. Viimasest katsest möödunud 2 päeva ja 2 aastat. Kõige esimene üritus jäi juba aastasse 2015. Olin sellist kutset juba aastaid oodanud. Nõusolek oli juba eos pandud "vaikimisi jah" peale. Nii me siis leppisime kokkusaamise esimese punkti juures.
Ma jõudsin nulli 10 minutit ennem Annet. See aeg oli veendumiseks piisav, et pole seal midagi mis mind edasi aitaks. Õnneks saabus päästev abivägi, kellel ei läinud minutitki, et silmata vajalikku. Nojah nojah, ka 7 aastat geokogemust ei suuda mind jätkuvalt panna selliseid asju vabatahtlikult nägema. Kui ei tea kus otsitav, siis seda lihtsalt ei eksisteeri ja kui tead, siis on võimatu enam mitte näha. Isegi paar päeva hiljem külastatud silmaarst ei osanud abi pakkuda. Tuleb oma murega vist geopsühholoogilise nägemisnõustaja poole pöörduma.
Edasi läks vähe sujuvamalt. Ma olin navigaator ja Anne leidis uusi juhiseid. Vahepeal kõndisime, enamjaolt siiski sõitsime autodega läbi labürindi väljapääsu poole. Mõned punktid ennem lõppu oli tunne, et nüüd võtame veel viimase vahepunkti, sest muidu ei jõua õigeks ajaks ärategemisele. Siis tuli veel üks viimane ja siis veel viimane ning olimegi üllatuseks konteineri leidnud. Ei olnudki nii hull ja karm see labürint kui olin kõik need aastad arvanud.
Aitäh!
Leitud...muidu polnud häda aga see majade vahel tiirutamine pole just lemmik tegevus. Õnneks sai valitud aeg, kui rahva hulk oli olematu.Selle eest jagus koeri. :)
Õnneks kell lähenes süda ööle kui siin laburündis tiirutatud sai. Mõned isegi sellisel kella ajal ehitavad oma hääberit ja ühte vahepunkti oli tänu sellele väga keeruline kätte saada. Järgnevatega väga suurt probleemi polnud, ainuke takistus olid sõbralikud liha näljas koerad kes olid õnneks siiski aedade taga kinni. Aga koguaeg selja taha piiludes ja hiilides sai ka see multi lahendatud. Lõpu aarde magnet oli ikka päris vänge, kust selliseid magneteid saab? :D Aga muidu tänud seda kohta näitamast ja ega ise sinna pole varem tiirutama asja olnutki :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Uus toos, oluliselt kõvema kinnitusega. Ehk püsib paremini.